Millal võiks kaaluda põlve- või puusaliigese proteesimist liigese kulumise (artroosi) korral?
Dr. Gilber Kask
Dr. Kaarel Kilk
Liigese kulumine ehk artroos on haigus, mis võib põhjustada tugevat valu ja piirata liigese liikuvust. Enamasti saab artroosi algstaadiumis leevendada mitte-kirurgiliste ehk konservatiivsete ravimeetoditega, nagu füsioteraapia, valuvaigistid ja elustiili muutused (kehakaalu langetamine). Kui konservatiivne ravi ei anna soovitud tulemust, võib kaaluda liigese proteesimist ehk kunstliigese operatsiooni. Põlve- ja puusaliigese proteesimine on üks enim tehtavaid luu- ja lihaskonna kirurgilisi protseduure.
Millised sümptomid viitavad operatsiooni vajalikkusele?
Liigeseproteesimine on asjakohane, kui:
- Valu segab igapäevaelu (näiteks raskused liikumisel, treppidest käimisel) või und (valu ei lase uinuda või äratab öösiti).
- Valu on kestnud vähemalt 3–6 kuud hoolimata adekvaatsest konservatiivsest ravist.
- On tekkinud piiratud liikuvus liigeses. Näiteks raskused puusa- või põlveliigese painutamisel või sirutamisel. Sellest tingitult võib olla ka raskusi jalanõude jalga panemisel. Liigese liikuvus painutamisel ja sirutamisel võib olla piiratud valu tõttu, aga sageli on see ka mehhaaniline takistus. Viimasel juhul on kulumisest tekkinud liigesesse pöördumatud muutused, mis ei võimalda enam liigese normaalset liikuvust.
- Liikumisvõime on oluliselt vähenenud (suudetakse kõndida korraga vaid lühikese vahemaa).
Kuidas operatsiooni vajadust hinnatakse?
Ortopeedid hindavad operatsiooni vajadust, võttes arvesse:
- Teie kaebusi ja liikumisvõimet: Kas valu häirib elu ja liikumist? Liikumisvõime…
- Uuringute tulemusi: Röntgeni- või magnetresonantstomograafia (MRI) abil kontrollitakse liigese kulumise olemasolu ja raskusastet. Radioloogilised uuringud on vajalikud ka operatsiooni planeerimiseks.
- Ravivastust konservatiivsele ravile: Operatsioon on näidustatud, kui konservatiivsed ravimeetodid pole aidanud.
Millised faktorid võivad operatsiooni edasi lükata või takistada?
Proteesi operatsioonil ei ole vanusepiiranguid. Siiski on oluline mõista patsienti tervikuna ja on olukordi, kus operatsiooni ei saa kohe teha, näiteks:
- Kui on ravimata põletik (näiteks ravimata hambapõletik).
- Kui on tõsine terviseprobleem. Need põhjused on siiski suhtelised ja enamasti lahendatavad. Vajadusel konsulteeritakse erinevate erialade arste.
- Kui patsient ei ole valmis operatsioonijärgseks taastusraviks (näiteks kognitiivsed probleemid).
Kas operatsioon lahendab liigeseprobleemid?
Tuleb mõista, et kunstliiges ei pruugi alati täielikult taastada liigese algset liikuvust, kuid see võib oluliselt vähendada valu ja parandada elukvaliteeti. Raviarstil on väga oluline mõista patsiendi ootuseid ja vastavalt sellele selgitada, mida tähendab proteesi ehk kunstliigese operatsioon.
Teaduslikult on tõestatud, et operatsioon annab parima tulemuse, kui:
- valu ja liikumispiirangud on tõsised
- radioloogilised leiud (näiteks röntgenpilt) kinnitavad liigese kulumist
Kokkuvõte
Liigese kulumise ehk artroosi ravi on mitmetahuline. Enne kunstliigese operatsiooni tuleks kindlasti proovida konservatiivset ehk mitte-kirurgilist ravi (näiteks füsioteraapia, valuvaigistid, elustiili muutused, liigesesisene süsteravi). Ei ole olemas kindlaid kriteeriume millal peaks tegema põlve- või puusaliigese proteesimise operatsiooni. Siiski, eelnev annab ülevaate, millele võiks toetuda.
Lõpliku raviotsuse teeb raviarst koos patsiendiga, lähenedes personaalselt ja võttes arvesse patsiendi mure, ootused, liigese seisundi ja ravivõimalused.
Kirjandust:
- Huynh C, Puyraimond-Zemmour D, Maillefert JF ym. Factors associated with the orthopaedic surgeon’s decision to recommend total joint replacement in hip and knee osteoarthritis: an international crosssectional study of 1905 patients. Osteoarth Cartil 2018;26:1311–8.
- Dreinhofer KE, Dieppe P, Sturmer T, ym. Indications for total hip replacement: comparison of assessments of orthopaedic surgeons and referring physicians. Ann Rheum Dis 2006;65:1346–50.
- Abdelaziz H, Balde OM, Citak M, ym. Kellgren-Lawrence scoring system underestimates cartilage damage when indicating TKA: preoperative radiograph versus intraoperative photograph. Acta Orthop Trauma Surg 2019;139:1287–1292.
- NIH Consensus Statement on Total Knee Replacement December 8–10, 2003. J Bone Joint Surg Br 2004;86:1328–35.
- Hyvä hoito lonkan ja polven tekonivelkirurgiassa, Suomen Artroplastiayhdistys, p6-8, 2022
- Husted H, Gromov K, Malchau H, ym. Traditions and myths in hip and knee arthroplasty. Acta Orthop 2014;85:548–55.
- Gademan M, Hofstede S, Vliet Vlieland T, Nelissen R. Marang van de Mheen P. Indication criteria for total hip or knee arthroplasty in osteoarthritis: a state-of-the science. BMC Musculoskeletal Disorders 2016;17:463.
- Leppänen S, Niemeläinen M, Huhtala H, Eskelinen A. Mild knee osteoarthritis predicts dissatisfaction after total knee arthroplasty: a prospective study of 186 patients aged 65 years or less with 2-year follow-up. BMC Musculoskelet Disord 2021;22:657.
- Price AJ, Alvand A, Troelsen A, ym. Knee replacement. Lancet 2018;392:1672–82.
