Sagedasemad õlaprobleemid ja õlavalu põhjused
Õlavalu ja õlaliigese liikuvuse piiratus on ühed sagedasemad vaevused, millega patsiendid meie kliinikusse pöörduvad. Kuna õlaliiges on inimkeha kõige liikuvam liiges, on see ka vastuvõtlikum ülekoormusele ja traumadele.
Heal Kliiniku füsioterapeudid ja ortopeedid tegelevad õlavalu põhjuste väljaselgitamise ja raviga igapäevaselt. Allpool anname ülevaate levinumatest õlaprobleemidest, nende sümptomitest ja ravivõimalustest.
Rotaatormanseti sündroom (rotator cuff syndrome)
Rotaatormansett ehk õla pöörajalihaste kogum hoiab õlaliigest stabiilsena. Sündroom on tingitud nende lihaste ja kõõluste ülekoormusest ning põletikust, millega kaasneb sageli ka liigeskapsli pinge. Põhjuseks on korduvad ühetaolised liigutused, sundasendid või järsk koormuse tõus.
- Sümptomid: Valu õla piirkonnas või õlavarre välisküljel, mis ägeneb liigutustel ja füüsilisel koormusel.
Pitsumissündroom õlaliigeses (impingement syndrome)
Pitsumissündroomi tekkepõhjuseks on enamasti liigese ülekoormus. Sündroomi korral tekib õlanuki (acromion) all olevas kitsas ruumis pehmete kudede (eelkõige m. supraspinatus kõõluse ja liigespauna ehk bursa) ärritus, turse ja põletik. Vahel võib piirkonda koguneda ka kaltsiumisoolasid (kaltsifitseeruv tendiniit). Tänapäeval kasutatakse seda terminit väga harva ja on leitud, et enamus pitsumissündroomi diagnoose on tegelikult rotaatormanseti sündroom (rotator cuff syndrome).
- Sümptomid: Terav või tuim valu õlas ja õlavarres, mis süveneb käe tõstmisel üle pea. Valu tõttu on raskendatud riietumine ja haigel küljel magamine. Õlg ei talu koormust ja väsib kiiresti.
Rotaatormanseti lihaste ja kõõluste rebendid
Rotaatormanseti rebend võib tekkida kas ootamatu trauma (näiteks kukkumise või raskuse tõstmise) tagajärjel või kudede vananemisest tingitud kulumise (degeneratsiooni) tõttu. Rebend võib olla osaline või täielik ning haarata ühte või mitut kõõlust.
- Sümptomid: Tugev valu, märgatav jõuetus käes ning suutmatus teatud liigutusi sooritada (näiteks kätt iseseisvalt küljele või üles tõsta).
- Ravi: Täieliku rebendi korral on sageli vajalik kirurgiline ravi struktuuride taastamiseks. Operatsioonile järgnev sihipärane taastusravi on hädavajalik, et taastada õla normaalne liikuvus ja jõud. Osalise rebendi või degeneratiivsete rebendite puhul aitab sageli füsioteraapia.
Õlaliigese luksatsioon ehk nihestus
Õlaliigese nihestus tekib enamasti trauma tagajärjel, mille käigus liigub õlavarreluu pea liigespesast välja. Seda esineb sagedamini noortel ja aktiivsetel inimestel spordivigastuste (nt kontaktspordialad, kukkumised) tõttu.
- Ravi: Esmase luksatsiooni puhul piisab enamasti konservatiivsest ravist ja füsioteraapiast, et tugevdada liigest ümbritsevaid lihaseid. Kui nihestused hakkavad korduma, hindab ortopeed või õlakirurg operatsiooni vajalikkust, millele järgneb samuti taastusravi.
Üliliikuv ehk instabiilne õlaliiges
Õlaliigese ebastabiilsus võib kujuneda välja pärast varasemat traumat (nihestust) või olla kaasasündinud sidekoe eripära. Liigese üliliikuvust esineb tihti ka spordialadel, mis nõuavad suurt liigesliikuvust, näiteks ujujatel ja võrkpalluritel.
- Sümptomid: Õlg on koormusel valulik, väsib kiiresti ning esineb ebameeldiv tunne, justkui “õlg ei püsiks korralikult paigal”.
- Ravi: Hädavajalik on spetsiifiline taastusravi õlaprobleemidele spetsialiseerunud füsioterapeudi juhendamisel, et parandada liigese lihaskontrolli.
Õlaliigese artroos ehk kulumine
Kuigi õlaliigese artroosi esineb harvem kui puusa- või põlveartroosi, on see siiski oluline kroonilise õlavalu põhjus. Teket soodustavad eelnevad traumad ning geneetiline eelsoodumus. Artroos võib areneda ka ravimata jäänud rotaatormanseti rebendi tagajärjel.
- Sümptomid: Sügav liigesevalu, progresseeruv jäikus ja liikuvuse vähenemine. Iseloomulik on hommikune liigese “kangus”, mis liikudes veidi leeveneb.
Adhesiivne kapsuliit ehk “külmunud õlg” (frozen shoulder)
“Külmunud õlg” on pikaajaline ja väga valulik seisund, mille puhul tekib õlaliigese kapslis põletik ja sidekoe paksenemine. Täpne tekkepõhjus on sageli ebaselge, kuid riskifaktoriteks on diabeet ja kilpnäärme alatalitlus. Kui liiges muutub jäigaks pärast traumat või lõikust, nimetatakse seda posttraumaatiliseks või postoperatiivseks jäigaks õlaks (stiff shoulder).
- Sümptomid: Pidev valu nii päeval kui ka öösel (segab tugevalt und) ning järk-järgult süvenev liigese liikuvuse kadu, mis muudab igapäevased tegevused (juuste kammimine, riietumine) väga raskeks.
- Ravi: Leevendust pakuvad põletikuvastased ravimid, kortisoonisüstid, külmravi ja õrnad terapeutilised harjutused. Toetava ravina võib proovida ka manuaalteraapiat.
Õlavarre kakspealihase (m. biceps brachii) kõõluse vaevused
Biitsepsi kõõlusega seotud valu on tavaliselt tingitud ülekoormusest, lihaspingest või traumast. Kuna õlavarre kakspealihase pika pea kõõlus kinnitub tihedalt õlaliigese huule (labrum) külge, mõjutab selle piirkonna põletik või vigastus kogu õlaliigese tööd ja tekitab valu õla eesosas.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Millal peaks õlavaluga arsti või füsioterapeudi poole pöörduma?
Spetsialisti poole tasub pöörduda, kui õlavalu on kestnud üle kahe nädala, häiritud on igapäevategevused ja magamine või probleem tekkis pärast traumat. Varajane sekkumine aitab ennetada vaevuse krooniliseks muutumist.
Kas õlavalu korral võib trenni teha?
Ägeda valu ja põletiku faasis tuleks vältida liigutusi, mis tekitavad teravat valu (eriti raskuste tõstmist pea kohale). Küll aga on õiged taastusraviharjutused paranemise aluseks – sobiva koormuse aitab paika panna füsioterapeut.
Heal Kliiniku meeskond aitab selgitada välja sinu õlavalu täpse põhjuse ja koostab personaalse raviplaani.
📞 Helista meile +372 58553112 või broneeri aeg vastuvõtule mugavalt veebis.
Autor: füsioterapeut Katri Luga