Healoomulised luukasvajad – mida peaks teadma?
Luu kasvajad võivad kõlada hirmutavalt, kuid paljud neist on healoomulised ega ohusta otseselt tervist. Kui tegemist on siiski luukasvajaga, on oluline selle olemus õigesti diagnoosida ja vajadusel ravi alustada. Minu pikaajaline kogemus luukasvajate diagnoosimise ja raviga, sealhulgas töö Helsingi Ülikooli Haigla tippkeskuses, on õpetanud, et igal patsiendil on oma unikaalne lugu, mis vajab põhjalikku tähelepanu.
Mis on healoomuline luukasvaja?
Healoomulised luukasvajad on luustiku moodustised, mis ei levi organismis ega muutu pahaloomulisteks. Tavaliselt ei põhjusta need ka tõsiseid sümptomeid, kuigi mõnikord võib esineda valu, turset või isegi luumurde, kui kasvaja nõrgestab luu struktuuri. Levinumad healoomulised luukasvajad on:
- Osteokondroom – kõige sagedasem healoomuline luukasvaja, mis tekib tavaliselt kasvuplaadi kõrvalekalletest.
- Enkondroom – kõhrest lähtuv kasvaja, mis esineb sagedamini noorematel inimestel.
- Osteoid-osteoom – väiksem kasvaja, mis põhjustab sageli öösel valu, kuid mille valu leevendub tavaliselt valuvaigistitega.
- Fibroosne düsplaasia – haruldasem seisund, kus luukude asendub kiulisema koega.
Millised on sümptomid, millele tähelepanu pöörata?
Kuigi enamik healoomulisi luukasvajaid ei põhjusta märkimisväärseid vaevusi, tasub pöörduda spetsialisti poole, kui esinevad järgmised sümptomid:
- Krooniline või äkitselt tekkiv valu luudes;
- Märgatav turse luupiirkonnas;
- Järsk luumurd ilma nähtava põhjuseta;
- Kasvaja tunnetamine naha all.
Kuidas healoomulisi luukasvajaid diagnoositakse?
Healoomulise luukasvaja diagnoosimine algab põhjalikust haigusloost ja kliinilisest läbivaatusest. Vajadusel kasutatakse pildiuuringuid nagu röntgen, kompuutertomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRI). Mõnikord on vajalik biopsia, et kinnitada kasvaja olemust ja välistada pahaloomulisus.
Milline on ravi?
Paljud healoomulised kasvajad ei vaja aktiivset ravi ning piisab nende jälgimisest regulaarselt tehtavate pildiuuringutega. Kui kasvaja põhjustab valu, deformeerib luud või suureneb aja jooksul, võib vajalikuks osutuda kirurgiline ravi. Operatsiooni eesmärgiks on eemaldada kasvaja ja taastada luu tugevus ning funktsioon.
Heal Kliinik ja luukasvajate ravi
Heal Kliinikus pakume põhjalikku konsultatsiooni ja diagnostikat nii healoomuliste kui ka pahaloomuliste luukasvajate osas. Tänu minu varasemale kogemusele töötades Helsingi
Ülikooli Haiglas, mis on Põhjamaade juhtiv luukasvajate ravikeskus, saame pakkuda kaasaegseid ja individuaalselt kohandatud ravilahendusi. Eesmärk on tagada, et iga patsient tunneks end turvaliselt ja saaks parima võimaliku ravi.
Kui teil on mure luukasvaja või luuvaluga, olete oodatud meie kliinikusse konsultatsioonile. Üheskoos leiame lahenduse!
Broneeri aeg juba täna Heal Kliinikus!
Tagame professionaalse ja hooliva lähenemise.
Viited:
Artikli koostamisel tugineti järgmistele teadusartiklitele:
- Osteokondroomid: Kitsoulis, P., Galani, V., Stefanaki, K., Paraskevas, G., Karatzias, G., Agnantis, N. J., & Bai, M. (2008). Osteochondromas: Review of the Clinical, Radiological and Pathological Features. In Vivo, 22(5), 633–646.
- Enkondroomid: Murphey, M. D., Flemming, D. J., Boyea, S. R., Bojescul, J. A., Sweet, D. E., & Temple, H. T. (1998). Enchondroma versus chondrosarcoma in the appendicular skeleton: differentiating features. Radiographics, 18(5), 1213–1237.
- Osteoid-osteoomid: Rosenthal, D. I., & Springfield, D. S. (1997). Radiofrequency ablation of osteoid osteoma. Radiology, 204(3), 611–614.
- Fibroosne düsplaasia: DiCaprio, M. R., & Enneking, W. F. (2005). Fibrous dysplasia. Pathophysiology, evaluation, and treatment. The Journal of Bone and Joint Surgery. American Volume, 87(8), 1848–1864.
