Spordivigastused võib jagada kaheks – koormusvigastused, mis tekivad aja jooksul ja akuutsed traumad (ehk äge vigastus), mis tekivad selge trauma või vigastuse tõttu akuutselt.
Spordivigastustest
- Sporditraumad on suurim vigastusi tekitav õnnetusjuhtumite kategooria.
- Üle veerandi kõigist spordivigastustest on põlve ja hüppeliigese piirkonnas. Ka seljavigastused on sagedased nii meestel kui ka naistel.
- Spordivigastuste anatoomiline paiknemine: põlv 16.9%, hüppeliiges 14.6%, reis 8.7%, selg 8.5%, labajalg 8.1%, säär 7.4%, vaagen ja puus 6.2%, käsi ja sõrmed 5.9%, õlg 5.3%, ranne 4.0%, pea 4.0% ja küünarliiges 3.4%.
- Kõige sagedasem pikaajaline tüsistus on liigesevigastusele järgnev osteoartroos (liigesekulumine).
- Põlve eesmise ristatisideme (inglise keeles: anterior cruciate ligament, ACL) vigastuse järel tõuseb põlve osteoartroosi risk terve jäsemega võrreldes mitmekordseks.
- Harrastus- ja tarbeliikumine on ohutud liikumisviisid: vigastuse oht on keskmiselt 0,7 vigastust 1000 liikumistunni kohta.
- Tervise- ja võistlusspordis on keskmine vigastuste risk 3,1 vigastust 1000 liikumistunni kohta.
- Erinevate tervise- ja võistlusspordialade vigastusriskides esineb märkimisväärseid erinevusi.
- Meeste vigastusrisk spordis on keskmiselt veidi kõrgem kui naistel, kuid raskeid põlvevigastusi esineb naistel sagedamini kui meestel.
- Spordivigastuste risk on suurim vanusegrupis 15–34 eluaastat. Hiljem vigastusrisk väheneb, kuid vananedes suureneb samal ajal sporditegevuse aegsete südame-veresoonkonna juhtumite oht.
- Võistlus- ja kontaktolukordadega kaasneb tavapärase liikumistreeninguga võrreldes märkimisväärselt suurem vigastusrisk.
Erinevate spordialade vigastusriskid ja tüüpvead
Kõige ohutumad liikumisviisid algajatele on kõnd, kepikõnd, ujumine, jõusaalitreening, aeroobika, uisutamine, murdmaasuusatamine, sõudmine, tants, golf ja jalgrattasõit. Valdav osa spordivigastustest on pehmete kudede venitused, rebendid, põrutused või valulikkus. Vigastused tekivad sagedamini äkilise trauma tagajärjel. Väga levinud on ka ülekoormusvigastused: need moodustavad 35% naiste ja 22% meeste kõigist vigastustest.
Erinevate spordialade tavalisemad vigastused:
| Spordiala | Tavalisemad vigastused |
| Aeroobika | Alajäsemete ülekoormusvigastused; hüppeliigese nikastus |
| Ameerika jalgpall | Hüppeliigese ja põlve väändevigastused; õla- ja sõrmevigastused; põrutused |
| Golf | Küünarliigese ja õla ülekoormusvigastused; selja koormusvalud |
| Sörkjooks ja jooks | Labajala, sääre ja põlve ülekoormusvigastused; Achilleuse kõõluse ülekoormusvigastused |
| Jalgpall | Hüppeliigese ja põlve väändevigastused; põrutused |
| Judo | Õla ja põlve väändevigastused; liigeste luksatsioonid (nihestused); põrutused |
| Jäähoki | Põrutused ja haavad; peavigastused; põlve väändevigastused |
| Karate | Põlve väändevigastused; põrutused |
| Jõusaal | Õla- ja seljavigastused; ülekoormusvigastused |
| Korvpall | Hüppeliigese, põlve ja sõrmede väändevigastused |
| Käsipall | Hüppeliigese ja põlve väändevigastused; õla ülekoormusvigastused |
| Kõnd | Hüppeliigese väändevigastused; sääre ja labajala ülekoormusvigastused |
| Mäesuusatamine | Põlve ja pöidla väändevigastused; peavigastused |
| Lumelauasõit | Ülajäseme väändevigastused ja murrud; peavigastused |
| Võrkpall | Hüppeliigese ja põlve väände- ning ülekoormusvigastused; õla ülekoormusvigastused; sõrmevigastused |
| Uisutamine | Alajäsemete ülekoormusvigastused; selja ülekoormusvigastused |
| Motosport | Luumurrud |
| Murdmaasuusatamine | Selja ülekoormusvigastused; pöidla tüviliigese vigastused; põlve väändevigastused |
| Poks | Põrutused; haavad |
| Maadlus | Selja ja õla vigastused |
| Pesapall | Õla ja küünarliigese ülekoormusvigastused; hüppeliigese väändevigastused |
| Jalgrattasõit | Selja ja põlve ülekoormusvigastused |
| Ratsutamine | Selja koormusvalud; luumurrud |
| Rulluisutamine | Randmemurrud |
| Saalihoki | Hüppeliigese ja põlve väändevigastused; kokkupõrgetest põhjustatud põrutused |
| Kepikõnd | Hüppeliigese väändevigastused; sääre ja labajala ülekoormusvigastused |
| Sõudmine / aerutamine | Selja ja õla ülekoormusvigastused |
| Orienteerumine | Hüppeliigese väändevigastused; naha ja silma kriimustused |
| Sulgpall | Hüppeliigese ja Achilleuse kõõluse vigastused; õla ja küünarliigese ülekoormusvigastused |
| Squash | Hüppeliigese ja põlve väändevigastused; õla ja küünarliigese ülekoormusvigastused; palli ja reketi tekitatud põrutused |
| Tennis | Küünar- ja õlaliigese ning selja ülekoormusvigastused; hüppeliigese väändevigastused; sääremarjalihase rebendid |
| Ujumine | Õla ülekoormusvigastused; põlve ülekoormusvigastused |
Põlve- ja hüppeliigesevigastuste mehhanismid
- Põlve sidemevigastused tekivad kõige sagedamini äkilise pidurdamise või suunamuutuse käigus.
- Traumahetkel lasub keharaskus enamasti ühel jalal, samal ajal kui põlv paindub ja vajub sissepoole (dünaamiline valgus). Sellest võib tuleneda põlve järeleandmine ning tekkiv äkiline tõmbe- ja nihkejõud põlve sidemetele.
- Põlve asendikontrolli nõrgendavad muuhulgas x-jalgsus (põlved valgus asendis), asenditundlikkuse (propriotseptsiooni) nõrkus, ebapiisav lihasjõud, sooritustehnika vead ning alajäsemete lihastasakaalu, koordinatsiooni ja liikuvuse puudujäägid.
- Hüppeliigese nikastustest tüüpilisim on inversioonivigastus: hüppeliiges väändub labajala välisserva suunas üle.
- Hüppeliigese vigastuse riski suurendavad sidemete lõtvus, varasemad nikastused ning puudujäägid jooksutehnikas ja hüppeliigese asendikontrollis.
- Hüppeliigese asendikontrollis on olulised täpne asenditunnetus, labajala asendit mõjutavate lihaste hea jõud ja nende õigeaegne aktiveerumine ning hea jooksu- ja hüppetehnika.
- Põlve ja hüppeliigese asendit mõjutavad ka teiste kehapiirkondade, näiteks ülakeha ja keretüve ning puusade asendid ja nende üle saavutatud kontroll.
Pehmete kudede vigastuste paranemine
Pehmete kudede vigastuste (nagu sideme-, kõõluse- ja lihasevigastused) paranemisfaasid:
- Hemostaasi faas (tunnid pärast vigastust): vigastuspiirkonna veresooned ahenevad ja aktiveerub hüübimissüsteem.
- Põletikufaas (0–7 ööpäeva pärast vigastust): vigastuspiirkonna verevarustus ja veresoonte läbilaskvus suurenevad, alale suunduvad põletikurakud; pehme kude on valus, turses, punetav ja kuumav.
- Paranemis- ja uuenemis- ehk proliferatsioonifaas (1–3 nädalat vigastusest): vigastuskohas moodustub uus hõre armkude.
- Küpsmis- ja ümberkujunemisfaas (> 3 nädalat vigastusest): koe proteoglükaanide ja vee sisaldus hakkab vähenema ning vastupidavam I tüüpi kollageen hakkab asendama hõredamat kude, kus esialgu domineeris III tüüpi kollageen.
- Vigastatud sidemed ja kõõlused hakkavad tavapärast koormust taluma umbes 6–8 nädalat pärast traumat.
- Pehmete kudede täielik küpsemine kestab aga 6–12 kuud. Näiteks opereeritud eesmine ristatisside on 2–3 kuud pärast operatsiooni veel üsna nõrk ning kerge jooksutreeninguni jõutakse tavaliselt alles umbes 3. kuu paiku.
Raviprotsess
Pikka aega oli kasutusel nelja ”K” reegel (kompressioon, kõrgemale, külm, kodu/puhkus; inglise keeles RICE). Uue soovituse kohaselt on ägeda trauma ravi (PEACE) kõige tõhusam kombineerida subakuutse kudede paranemisprotsessiga (LOVE).
- Varasemalt soovitatud külmaravi efektiivsuse kohta puuduvad veenvad teaduslikud tõendid, kuigi esialgses etapis võib see leevendada valu. Jahutusravis hoitakse jääkotti või külmapakendit vigastuskohal 15–20 minutit korraga, vajadusel 1–2-tunniste vahedega.
- Külmaravi ei tasu jätkata kauem kui mõni tund, sest pikaajaliselt kestev jahutamine võib aeglustada kudede paranemisprotsessi.
- Vältida tuleb naha külmakahjustust.
Ägeda faasi raviprotokoll – PEACE
- P (Protect) – Kaitse. Väldi koormust või piira liikumist esimeste päevade (1–3) jooksul pärast vigastust, et vähendada verejooksu ja vältida lisakahjustuste teket vigastuspiirkonnas.
- E (Elevate) – Tõsta kõrgemale. Tõsta võimalusel vigastatud jäse või kehaosa südamest kõrgemale, et soodustada koevedeliku ja turse äravoolu vigastusalalt.
- A (Avoid anti-inflammatory modalities) – Väldi põletikuvastaseid vahendeid. Püüa esmaabis vältida põletikuvastaste vahendite ja meetodite kasutamist. Põletikuprotsessi mõjutavad ravimid (nt mittesteroidsed põletikuvastased ained / MSPVA-d) võivad häirida kudede paranemisprotsessi, blokeerides põletikureaktsiooni kasulikke toimeid kudede taastumisel. Näiteks luumurdude puhul aeglustab põletikuvastaste valuvaigistite kasutamine luustumist. Tõendid külmaravi kasulikkuse kohta ägedate koekahjustuste ravis on napid ja osaliselt vastuolulised. Pikaajaline külmaravi võib segada normaalse põletikuprotsessi kulgu ja seeläbi aeglustada seisundi paranemist.
- C (Compress) – Komprimeeri. Mehaaniline surve vigastatud koe ümber vähendab turset ja koesisest verejooksu.
- E (Educate) – Juhenda / haruta. Julgustame aktiivsele ja iseseisvale taastumisele. Passiivsetest ravimeetoditest on ägeda trauma ravis harva kasu. Tuleks ka vältida üleravimist ja võtta paranemisprotsess enda kontrolli alla. Oluline on realistlik ettekujutus paranemise ajakavast.
Ägeda faasi järgne jätkuraviprotokoll – LOVE
- L (Load) – Koorma. Puhkus soovitatakse asendada optimaalse koormusega. Uus juhend rõhutab koormamise alustamist ja igapäevaste funktsioonide jätkamist kohe, kui sümptomid seda võimaldavad. Optimaalse koormamise korral välditakse valu süvenemist ning tugevdatakse kudede paranemist liikumise abil. Tavapärane treening tuleb sageli asendada asendusharjutustega, et tekkiv arm oleks võimalikult väike ja vastupidav.
- O (Optimism) – Ole optimistlik. Toetame positiivset suhtumist paranemisse, jäädes samas realistlikuks paranemise ajakava suhtes. Katastrofeerimine, masendus ja liikumishirm on seotud halvema ravitulemusega vigastusest taastumisel.
- V (Vascularisation) – Toeta uute veresoonte teket. Mõni päev pärast traumat alustatud aeroobne treening suurendab kahjustatud kudedes vereringet, soodustades angiogeneesi (uute veresoonte teket) ning seeläbi kudede paranemist. Aeroobne treening ja varajane mobiliseerimine parandavad funktsionaalset võimekust ja vähendavad valuvaigistite vajadust.
- E (Exercise) – Tee uusi vigastusi ennetavaid harjutusi. Alusta terapeutilise treeninguga varakult, taastades liigesliikuvust, lihasjõudu ja asenditundlikkust. Väldi valu tekitamist ja kasuta valuaistingute hindamist abivahendina harjutuskava raskusastme tõstmisel. Terapeutiline närvi-lihassüsteemi toetav treening ennetab korduvvigastuste teket. Aktiivse taastusravi eiramine viib arm- ja uuskudede halva orientatsiooni ning nõrga koormustaluvuseni, mis suurendab vigastuse kordumise riski.
Tavalisemate spordivigastuste keskmine taastumisaeg
| Äge vigastus/akuutne trauma | Keskmine taastumisaeg |
| Hüppeliigese nikastus | 1–3 nädalat |
| Hüppeliigese sideme rebend | 4–8 nädalat |
| Põlve külgmise sideme venitus | 1–3 nädalat |
| Põlve külgmise sideme rebend | 6–8 nädalat |
| Alaselja valu (äge lumbago) | 1–2 nädalat |
| Põrutusvigastus (näiteks lihas) | 1–2 nädalat |
| Lihasrebend | 2–6 nädalat |
| Luumurd | 1–3 kuud |
| Põlve eesmise ristatisideme (ACL) rebend | 6–12 kuud |
| Ülekoormusvigastus | Keskmine taastumisaeg |
| Sääre luuümbrise põletik (nn jooksja säärevalu) | 1–4 nädalat |
| Tennisemängija küünarliiges (ehk lateraalne epikondüliit või tenniseküünarnukk) | 2–8 nädalat |
| Achilleuse kõõluse põletik (tendiniit) | 1–4 kuud |
| Hüppaja põlv (patellatendinopaatia) | 2–4 kuud |
| Luu koormusmurd (stressmurd) | 2–6 kuud |
Vigastuste ennetamine
- Spordivigastuste tõrjumine ja ennetustegevused:
- Korralikult lööki summutavad ja liikumispinnale sobivad jalatsid ning jalatsite vahetamine, et alajäsemetele ja seljale langev koormus varieeruks.
- Pooljäigad hüppeliigesetoed on tõhusad hüppeliigese vigastuste ennetamisel sportlastel, kellel on varasema trauma või sidemete lõtvuse tõttu suurenenud kalduvus nikastusteks.
- Soojendustreening peaks olema aastaringne. Selle osa peak olema ka lihaste, kõõluste ja liigeste korrapärane treening, mis parandab asendikontrolli, liigutusoskust ja reaktsioonivõimet. Treeningkavade esmaseks eesmärgiks peab olema liikumiskontrolli ja spordialale omase sooritustehnika arendamine ning seeläbi ägedatele traumadele ja ülekoormusvigastustele eelsoodumust loova vale koormuse vähendamine. Näiteks põlvedest jäik maandumine soodustab hüppaja põlve ja eesmise ristatisideme vigastusi.
- Kõõluste ülekoormusvigastuste (nagu hüppaja põlv ja Achilleuse kõõluse vaevused) ennetamisel on tõhusaks meetodiks osutunud aeglaselt suurte raskustega tehtavad spetsiifilised jõuharjutused, mis suurendavad kõõluste ristlõikepindala ja koormustaluvust.
- Varasemate vigastuste plaanipärane ja kontrollitud ravi ning taastusravi.
- Kvaliteetse varustuse ja kaitsevahendite kasutamine.
- Liiga varajast intensiivse spordi juurde naasmist tuleb püüda igati vältida: ligikaudu 30% spordivigastustest on vanade vigastuste kordumised.
- Uute harjutustega tuleb alustada rahulikult ja koormust järk-järgult tõstes, et kudedele jääks aega kohaneda uut tüüpi koormusega.
- Kasvueas noorukite ülekoormusvigastusi ennetatakse kõige paremini nii, et murdeea kasvuspurtide ajal ei suurendata ühekülgset spordialatreeningut, vaid mitmekesistatakse treeningprogrammi erinevate harjutustega. Kasvueas ei tohiks treening sisaldada tugevaid ja järske rebimisi ega maksimaalseid raskusi.
- Abiks on ka hoiakute kujundamine: vales agressiivne mängustiil võistkonnamängudes tuleks välja juurida juba noortespordis, et vältida vigastusi ka täiskasvanueas.
- Ühiskondlike meetmetega (nt kergliiklusteede rajamine ja kaitsevahendite kasutamise soodustamine) saab parandada liikumise turvalisust.
- Kiivri kandmine rattasõidul, rulluisutamisel, uisutamisel, mäesuusatamisel ja lumelauasõidul vähendab raskete peavigastuste riski. Tuleb märkida, et kiiver ei hoia ära väga kergeid ajukahjustusi (peapõrutusi) ning võib noortel liiklejatel tekitada petliku turvatunde.
- Ka teised löögienergiat tõhusalt jaotavad ja summutavad kaitsmed ennetavad vigastusi efektiivselt.
Lõpetuseks
- Paranemise aluseks on kiire ja tõhus esmaabi.
- Spordivigastuste ennetamine on võimalik ning arstidel võib selles olla märkimisväärne roll.
Loe ka:
Kirjandus
- van der Vlist AC, Winters M, Weir A, Ardern CL, Welton NJ, Caldwell DM, Verhaar JAN, de Vos RJ. Which treatment is most effective for patients with Achilles tendinopathy? A living systematic review with network meta-analysis of 29 randomised controlled trials. Br J Sports Med. 2021 Mar;55(5):249-256. doi: 10.1136/bjsports-2019-101872. Epub 2020 Jun 10. PMID: 32522732; PMCID: PMC7907558.
- Dubois B, Esculier JF. Soft-tissue injuries simply need PEACE and LOVE. Br J Sports Med. 2020 Jan;54(2):72-73. doi: 10.1136/bjsports-2019-101253. Epub 2019 Aug 3. PMID: 31377722.
- Parkkari J, Kannus P ja Kujala U. Liikuntavammojen hoito ja ehkäisy. Lääkärin käsikirja. Viimane ülevaade 19.3.2025 © 2026 Kustannus Oy Duodecim.
