Juhised karkudega kõndimiseks

Kuidas karkudega õigesti kõndida?

Küünarvarskargud on asendamatud abivahendid alajäseme vigastuse-, kipsravi- või operatsiooni järgsel taastumisel, aidates vähendada koormust vigastatud jalale ja säilitada tasakaalu. Ohutuks ja mugavaks liikumiseks on oluline karkude õige reguleerimine ja õige kõndimise tehnika.

Karkude kõrguse reguleerimine

Karkude kõrgus on sobiv siis, kui:

  • Seisate sirgelt, õlad on vabad ja lõdvestunud (mitte üles tõstetud).
  • Karkude otsad toetuvad jalgade kõrvale, umbes 10-15 cm labajalast eemal ja veidi eespool.
  • Käepidemest kinni hoides on küünarliiges kergelt kõverdatud (ligikaudu 15-30-kraadise nurga all).
  • Käepideme kõrgus peaks langema ligikaudu samale joonele teie reieluu suure pöördlaga (puusaliigese luulise nukiga / randme kõrgusel, kui käsi ripub vabalt küljel).
Karkude kõrguse reguleerimine

Karkude ohutus ja talvised olud

Kummiotsikud: Kontrollige regulaarselt, et maapinnale toetuvad kummist otsikud oleksid terved, puhtad, elastsed ja kindlalt toru otsas. Kulunud, määrdunud või pragunenud kummist otsik muutub libedaks ja see tuleb kohe välja vahetada.

Talvine libedus: Libedate talveilmadega kasutage karkudel jäänaelu/-piike. Jääpiik peab olema terav, nüri piik tuleb vahetada uue vastu. Siseruumides keerake jääpiik kindlasti üles, et vältida libisemist.

Kõndimine tasasel pinnal

Eesmärk on saavutada võimalikult sujuv, ühtlane ja tasakaalustatud rütm. Vältige lonkamist, hüppamist
ja ebaloomulikult pikki samme.

A. Kõndimine kahe karguga

  1. Samm ette: Viige mõlemad kargud ettepoole (mugavale sammu kaugusele).
  2. Haige jalg karkude vahele: Astuge vigastatud jalaga karkude vahele (mitte karkudest ette).
    Toetuge karkudele ja asetage haigele jalale täpselt nii palju keharaskust, kui arst on lubanud.
  3. Terve jalg ette: Astuge terve jalaga vigastatud jalast ja karkudest mööda ettepoole.
  4. Korrake sama rütmi: kargud, haige jalg, terve jalg mööda.
Kõndimine kahe karguga

B. Kõndimine ühe karguga

Kui paranemine on nii kaugel, et piisab ühest
kargust:

  1. Hoia karku TERVE JALA POOLSES KÄES (mitte haige jala poolel).
  2. Nii vähendab kargule toetumine vigastatud jala koormust loomulikul viisil.
  3. Liikumisel liiguvad haige jalg ja vastaskäes olev kark korraga ette, täpselt nagu tavalisel kõndimisel (ristrütm).
Kõndimine ühe karguga

Liikumine treppidel

Trepist üles liikudes:

  1. Hoidke keharaskus karkudel ja lubatud koormus haigel jalal.
  2. Astuge terve jalaga üks aste ülespoole ja sirutage end sellele toetudes üles.
  3. Tooge kargud ja vigastatud jalg järele terve jala kõrvale samale astmele.
  4. Liikuge üks aste korraga.
Trepist üles liikudes

Trepist alla liikudes:

  1. Hoidke keharaskus kindlalt tervel jalal.
  2. Asetage kargud ja vigastatud jalg ühe astme võrra allapoole.
  3. Astuge terve jalaga samale astmele vigastatud jala kõrvale.
  4. Liikuge samuti üks aste korraga.
Trepist alla liikudes

Käsipuu kasutamine:

Kui trepil on käsipuu, kasutage seda kindlasti tasakaalu tagamiseks.

  • Võtke vaba käega kindlalt kinni trepi käsipuust.
  • Hoidke mõlemat karku koos teises käes (või asetage teine kark risti käepideme alla) ja toetuge vabale kargule ning käsipuule.

Raskuse kandmine jalale (toetamine)

Küsige alati oma raviarstilt täpselt järele, kui suurt raskust tohib vigastatud jalale kanda. Raskuse tunnetamist on hea harjutada tavalise vannitoakaaluga:

Puutetoetus: Jalg võib kergelt maha toetuda, et tasakaalu säilitada, kuid raskust jalale kanda ei tohi. Kaal ei tohiks peaaegu midagi näidata.

Osaline koormus: Jalale tohib toetuda vaid kergelt, tavaliselt umbes 10-15 kg ulatuses.

Poolkoormus: Jalale tohib kanda kuni pool oma kehakaalust.

Täiskoormus: Jalale tohib kanda kogu oma kehakaalu, kui see on mugav ja ei tee tugevat valu. Kui täiskoormus on valuvaba, võib järk järgult karkudest loobuda.

TÄHTIS!
Kui teil on lubatud kipsis jalale toetuda, kasutage liikumisel kipsi peal alati spetsiaalset kipsikinga/ sandaali. See kaitseb kipsi kulumise ja määrdumise eest, tagab libisemiskindluse ning aitab rulluvalt ja õigesti astuda.

Artikli autor füsioterapeut Jens Ülesoo.

Veel kasulikke artikleid