Igapäevaelus mõtleme kukkumistest harva – kuni see juhtub meiega või meie eaka lähedasega. Statistika räägib aga karmist tegelikkusest: vähemalt kolmandik üle 65-aastastest ja iga teine üle 80-aastane inimene kukub vähemalt korra aastas. Iga seitsmes eakas kogeb korduvaid kukkumisi.
Ehkki levinud arvamuse kohaselt käivad komistamised ja ebakindlus vanadusega paratamatult kaasas, ei vasta see tõele. Traumadele ja ortopeediale spetsialiseerunud Heal Kliinikus näeme igapäevaselt, et kukkumine on peaaegu alati ennetatav sündmus, mitte vananemise vältimatu osa.
Valdavalt kukutakse tuttavas kodus
Kõige sagedamini ei juhtu kukkumised ekstreemsetes oludes, libedal tänaval või sportides, vaid otse koduseinte vahel igapäevaste toimetuste käigus. Ligikaudu pooled kukkumistest lõppevad traumaga ning iga kümnes toob kaasa raske tagajärje – näiteks puusamurru.
Luumurrust taastumine võib eakas eas tähendada kuudepikkust voodirežiimi, lihasjõu drastilist kadu ning süvenevat kukkumishirmu. Viimane sunnib eakat veelgi vähem liikuma, tekitades nõiaringi: vähenenud liikumine viib veelgi nõrgemate lihasteni ja suurendab uue kukkumise tõenäosust. Seetõttu on parim ja tõhusaim viis kukkumiste ennetamine.
Mis tegelikult kukkumisteni viib?
Kukkumise põhjused on harva ühesed – reeglina saavad saatuslikuks mitme asjaolu kokkulangemine:
- Lihasnõrkus ja tasakaaluhäired: Alajäsemete reielihaste jõudluse ja kõnnakukiiruse kahanemine vähendavad reflektoorset võimet ootamatule libastumisele või takistusele reageerida.
- Ravimite koos- ja kõrvaltoimed: Mitme ravimi samaaegne tarvitamine (eriti vererõhu-, une- või rahustavad ravimid) võib tekitada pearinglust või järsku vererõhu langust kiirel püstitõusmisel.
- Meeleelundite nõrgenemine: Halvenenud nägemisteravus või kuulmislangus pärsivad ruumitaju ja segavad hämara valguse käes ohtude õigeaegset märkamist.
- Kodu varjatud ohud: Lahtised libedad vaibaservad, ebatasased uksepakud, puudulik või halvasti suunatud valgustus, juhtmed liikumisteedel ning libedad vannitoa põrandad.
- Igapäevaharjumused ja kiirustamine: Kõrgetelt riiulitelt ebamugavalt küünitamine, sokkides kõndimine libedal põrandal või järsk kiirustamine heliseva uksekella või telefoni poole.
Kolm olulist sammu kukkumisriski ja suuremate traumade vähendamiseks
| 1. Sihipärane liikumine ja füsioteraapia Istuva eluviisi asemel vajab keha regulaarset ja sihipärast koormust. Spetsiaalsed tasakaaluharjutused ja reie- ning tuharalihaste jõutreening (isegi lihtne igapäevane toolilt tõusmise harjutamine ja kõndimine) on teaduslikult tõestatult kõige tulemuslikum viis kukkumiste ärahoidmiseks. |
| 2. Luude tugevdamine ja osteoporoosi kontroll Tugev luukude talub põrutusi oluliselt paremini. Eakatel on soovitatav pöörata tähelepanu kaltsiumi ja D-vitamiini piisavale tasemele. Luumurru kahtluse või kõrge kukkumisriski korral tuleks kindlasti teostada luutiheduse uuring (DXA) ning määrata vajadusel spetsiifiline osteoporoosiravi. |
| 3. Kodu kriitilise pilguga ülevaatamine • Eemalda lahtised vaibad või kinnita need libisemisvastaste alusvõrkudega. • Paigalda öövalgustus magamistoast tualetti viivale teele. • Lisa vannituppa ja treppidele stabiilsed käepidemed. • Eelista toas toetavaid, kinnise kanna ja libisemiskindla tallaga jalatseid libedatele sokkidele. |
Kuidas Heal Kliinik saab aidata?
Kui Sina või Sinu lähedane on hiljuti kukkunud, tunneb kõndimisel ebakindlust või taastub luumurrust, on oluline saada õiget ja piisavat abi. Heal Kliiniku ortopeedia- ja taastusravimeeskond pakub professionaalset abi.
